Vaagnapõhi kui füüsilise ja vaimse heaolu alus

Lauren Roxburgh on oma raamatus „Väe Allikas“ võtnud ette vaagnapõhja teema ja käsitleb seda põhjalikult kui tuuma sütitamise, keha väestamise, stressist vabanemise ja elu ümberkohandamise võtmena. Autor on saanud väljaõppe hulga holistiliste tervenamismeetodite strukturaalse integratsiooni, Pilatese, võimlemisteaduse, sporditreeningu ja jooga alal.

Paliud naised võivad sünnitamise kogemust saades kuulda terminit „vaagnapõhi” esimest korda. Kuigi vaagnapõhja teemaga puutuvad kokku kõik naised (ja isegi mehed!) ning toonuses tuleks seda piirkonda hoida ka neil, kes veel sünnitanud ei ole ja kunagi ei sünnita, siis just rasedus ja sünnitus mõjutavad seda kehapiirkonda kõige rohkem. Pole kahtlustki, et lapse ilmale toomine võib vigastada kogu organismi ja muidugi vaagnapõhja.

Lapse raskuse tõttu on vaagnapõhjalihased, -koed ja -närvid raseduse ajal välja venitatud ja alla surutud. Olukorda halvendab hormooni relaksiin tulv, mis võimaldab veelgi rohkem venida.

See on alles algus. Sünnituse ajal vaagnapõhi avaneb ja laieneb, mille tõttu võib pärast rasedust ja sünnitust tekkida siin piirkonnas armkude (mis on tavalisest koest märkimisväärselt tihedam), trauma ja närvilõpmete kahjustus. Lühidalt öeldes elab keha – eriti vaagnapõhi – palju läbi, et laps imeväel ilmale tuua.

Prantsusmaal maksab kindlustus kinni sünnitusjärgse vaagnapõhjaravi. Ameerikas naistele kuus nädalat pärast sünnitust ämmaemanda ja günekoloogi vastuvõtu järel eriti palju ei pakuta. Isegi siis vaatavad arstid üksnes munasarju, mitte vaagnapõhja. Keegi ei ütle meile, kuidas vaagnapõhja ravida või et meil on üldse vaja seda tervendada, selle seisundit parandada ja sellega kontakt luua. Keegi ei räägi, kuidas ravimata jäänud vaagnapõhi mõjutab ülejäänud keha neil väga paljudel viisidel, millel L. Roxburgh oma raamatus põhjalikult peatub.

Iga naine vajab pärast sünnitust taastumisperioodi, mis peaks kestma vähemalt kuus kuni kaheksa nädalat. Selle aja vältel kogeb enamik naisi erinevaid aistinguid, mis ulatuvad ebamugavusest valuni, ning kusepidamatust, mis on täiesti normaalne. Meie kõigi jaoks peaks see olema tervenemise ja puhkamise periood, mis hõlmab kerge jalutuskäigu mõõtu füüsilist pingutust.

Kui teil esineb pärast esimesi nädalaid kestvat kusepidamatust, alaseljavalu või puusade pingsust, on see märk, et vaagnapõhi pole paranenud või pole paranenud korralikult. Paraku arvavad paljud naised, et see on nende uus püsiseisund. See ei pea nii olema!

Roxburgh väidab, et paljud tema kliendid on öelnud, et neile teatati, et nad peavad pärast sünnitust lihtsalt kusepidamatusega hakkama saama ja elama. Kindlasti mitte. Keha joondamise ekspert on neil samadel klientidel aidanud kehateadlikkuse, vaagnapõhjalihastega ühenduse loomise, nende kokkutõmbamise ja lõdvestamise, sügavate kükkide, keha rullimise, leebete hüpete ja diafragma-hingamise toel paraneda.

Hea uudis on see, et kuigi neid eriti laialdaselt ei vaadelda, on praegu tegelikult sünnitusjärgse vaagnapõhjaravi võimalusi rohkem kui kunagi varem. Nende hulka kuuluvad sünnitusjärgne jooga, kerge hüppamine minibatuudil, Pilatese tunnid ja vaagnapõhjale spetsialiseeruvad füsioterapeudid ning isegi veebitreeningprogrammid, mis keskenduvad vaagnapõhja taastusravile.

Reaalsus on see, et pärast sünnitust tuleks kontrollida ja jälgida iga naise vaagnapõhja seisundit. Me pole veel selleni jõudnud – kuid nende meetoditega liigume õiges suunas.

Õlad ja lõualuu pole ainsad kehaosad, mida mõjutab ühendus vaagnapõhjaga. See mõjutab kogu keha. Enamgi veel, vaagnapõhi avaldab mõju mitte ainult meie füüsilisele heaolule, vaid ka emotsionaalsele tervisele. Vaagnapõhi võib isegi olla viimasel ajal palju kõneainet pakkuva meele ja keha vahelise seose keskne osa!

Millist kasu saate, kui alustate vaagnapõhjaga kontakti loomist, vaagnapõhja äratamist ja tervendamist, et oma keha ja elu kooskõlla viia?

Te täheldate:

• suuremat painduvust;
• ainevahetuse kiirenemist;
• alaseljas oleva pinge ja valu vähenemist;
• näo, otsaesise ja lõualuu lõdvestumist;
• suuremat naudingut intiimvahekorras;
• lamedamat kõhtu;
• üldise pinguloleku, kaasa arvatud sõlmede ja pideva valu taandumist;
• liikumisulatuse suurenemist;
• seedimise paranemist ja immuunsuse tugevnemist;
• keha pikenemist ja salenemist;
• nooremat ja säravamat nahka.

Enne kui teil on võimalik vaagnapõhja heaolu valla päästa ja parandada, tuleb seda tunnetada ja sellega ühendus luua. Enamik meist on selle kehapiirkonnaga kontakti täielikult kaotanud. Seetõttu me kogume sinna alateadlikult palju pinget, mis kammitseb koljuni kulgeva ahelreaktsiooni näol tegelikult kogu keha.

Vaagnapõhja lihaseid saad treenida kas selleks ettenähtud tupesiseste treenimisvahenditega näiteks Viibrik või Pear Drops tupekuulid või teha harjutusi puhtalt oma lihaseid tunnetades ja nendega „mängides“.

Järgmine vaagnapõhja taastusravi praktika annab teile jõudu mõista, kuidas teie keha stressiga toime tuleb ning kus ja kuidas te stressi hoiate. See aitab teil tunda end lõdvestunu, rahuliku ja tugevana, mis paneb teid paistma ja end tundma energilisema ja nooruslikumana. Ka aitab see tekitada puusades ja vaagnas rohkem sujuvust ja painduvust ning luua ühenduse kere põhimikuga.

Sulgege silmad ja kujutlege kerepõhimikul istmikuluude vahel asuvaid lihaseid, mida te urineerimise katkestamiseks kasutaksite. Tõmmake pepu- ja kõhulihaste abiga oma roosinupp kokku ning seejärel üles kehasse ja hoidke seda kinni. Peaksite tundma vagiina ümbruses pinguldumist. Seejärel tehke sellele liigutusele vastupidine toiming, lastes lihased lahti, tunnetades istmikuluude vahelist ruumi ning lubades roosil õide puhkeda. Tundke, kuidas kerepõhimik lõdvaks muutub, ning lõdvestuge ja avarduge sellest lähtuvalt natuke rohkem, kuni jätate hoidmise täielikult. Te tunnete, kuidas kõht lõdvestub, õlad sulavad ning lõug ja pea vabanevad. Tehke seda kuuest kuni kaheksast kordusest koosneva seeriana mis tahes ajal ja kohas. Võite teha seda autos, ootejärjekorras või koguni vahetult enne mediteerimist või treeningut, et sütitada oma superjõud.